Interneti areng ja ajalugu
Interneti areng
Maailmas elab 30. Juuni 2010 aasta andmetel 6 845 609 000 inimest. Internetti kasutavad neist 28,7% ehk 1 966 514 816 inimest. Kõige suurem on internetikasutajate arv rahvastikust praeguses seisuga Põhja-Ameerikas. Seal kasutab ülemaailmset arvutivõrku 77,4% rahvastikust. Temale järgneb 61,3 protsendiga Austraalia. Tabeli lõppu jääb aga Aasia 21,5 protsendiga.
ASi Eesti Telefon juhatuse liikme Andres Kääriku hinnangul on aasta pärast Eestis umbes 550 000 internetikasutajat, sama palju on 2001. aasta suveks mobiilside ja fikseeritud telefoniteenuse kliente.
Pärast seda, kui tavalise telefoniteenuse, mobiilside ja internetiteenuste klientide arvud võrdsustuvad 2001. aastal, oodatakse kõige suuremat kasvu internetiklientide osas. Prognooside järgi kasutab 2004. aastal Eestis internetti ligi 850 000 inimest ehk 60 protsenti elanikkonnast.
Kokku kasutab praegu Eestis internetti umbes 300 000 inimest.
Nelja aastaga kasvab mobiilside kasutajate arv 1,7 korda 700 000 kliendini. Eesti Mobiiltelefonil on praegu 259 000, Radiolinjal umbes 90 000 ja Q GSMil oli aastavahetusel 56 000 klienti.
Ajalugu
Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ning kandis ARPANet'i nime seda vedava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi.
Peagi võrk aga suurenes sinna liitunud uute arvutite arvel. 1972 kuulus ARPANeti näiteks 37 arvutit. 1973.a algatati "The Internetting project". Projekti eesmärgiks oli kokku ühendada mitmeid lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnaste põhimõtete alusel.
1989 oli Internetti ühendunud 500 mitmesugust alamvõrku, 1990 aga 2218 ning 1991 juba ligi 5000.
Sel ajajärgul vallutas Internet peaaegu kogu maailma, muutudes kiiresti uueks meediakanaliks. 1994 liitis Internet umbes 10000 erinevat alamvõrku ning sellel oli ligi 20 miljonit kasutajat rohkem kui 70 eri riigist.
1996. aasta jaanuariks oli Interneti kasutajate arv jõudnud juba kusagile 40-50 miljoni piiresse ning nad asusid enam kui 100 riigis. 1998. aastal ületas Interneti kasutajate arv aga juba 100 miljoni piiri.
Eesti ühines Internetiga üsna varsti pärast taasiseseisvumist 1991. aastal. Tollal tekkinud väikesed Interneti "saarekesed" Tallinnas KBFI-s ja Tartus Tõraveres, laienesid aga tormiliselt, tempoga umbes 3-4 korda aastas. Tänaseks on Eestis Internetti ühendatud aga juba üle 25000 tuhande arvuti. Võrgu kasutajate arvu ei tea täpselt aga keegi.
http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng1.htm
Maailmas elab 30. Juuni 2010 aasta andmetel 6 845 609 000 inimest. Internetti kasutavad neist 28,7% ehk 1 966 514 816 inimest. Kõige suurem on internetikasutajate arv rahvastikust praeguses seisuga Põhja-Ameerikas. Seal kasutab ülemaailmset arvutivõrku 77,4% rahvastikust. Temale järgneb 61,3 protsendiga Austraalia. Tabeli lõppu jääb aga Aasia 21,5 protsendiga.
ASi Eesti Telefon juhatuse liikme Andres Kääriku hinnangul on aasta pärast Eestis umbes 550 000 internetikasutajat, sama palju on 2001. aasta suveks mobiilside ja fikseeritud telefoniteenuse kliente.
Pärast seda, kui tavalise telefoniteenuse, mobiilside ja internetiteenuste klientide arvud võrdsustuvad 2001. aastal, oodatakse kõige suuremat kasvu internetiklientide osas. Prognooside järgi kasutab 2004. aastal Eestis internetti ligi 850 000 inimest ehk 60 protsenti elanikkonnast.
Kokku kasutab praegu Eestis internetti umbes 300 000 inimest.
Nelja aastaga kasvab mobiilside kasutajate arv 1,7 korda 700 000 kliendini. Eesti Mobiiltelefonil on praegu 259 000, Radiolinjal umbes 90 000 ja Q GSMil oli aastavahetusel 56 000 klienti.
Ajalugu
Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ning kandis ARPANet'i nime seda vedava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi.
Peagi võrk aga suurenes sinna liitunud uute arvutite arvel. 1972 kuulus ARPANeti näiteks 37 arvutit. 1973.a algatati "The Internetting project". Projekti eesmärgiks oli kokku ühendada mitmeid lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnaste põhimõtete alusel.
1989 oli Internetti ühendunud 500 mitmesugust alamvõrku, 1990 aga 2218 ning 1991 juba ligi 5000.
Sel ajajärgul vallutas Internet peaaegu kogu maailma, muutudes kiiresti uueks meediakanaliks. 1994 liitis Internet umbes 10000 erinevat alamvõrku ning sellel oli ligi 20 miljonit kasutajat rohkem kui 70 eri riigist.
1996. aasta jaanuariks oli Interneti kasutajate arv jõudnud juba kusagile 40-50 miljoni piiresse ning nad asusid enam kui 100 riigis. 1998. aastal ületas Interneti kasutajate arv aga juba 100 miljoni piiri.
Eesti ühines Internetiga üsna varsti pärast taasiseseisvumist 1991. aastal. Tollal tekkinud väikesed Interneti "saarekesed" Tallinnas KBFI-s ja Tartus Tõraveres, laienesid aga tormiliselt, tempoga umbes 3-4 korda aastas. Tänaseks on Eestis Internetti ühendatud aga juba üle 25000 tuhande arvuti. Võrgu kasutajate arvu ei tea täpselt aga keegi.
http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng1.htm